28+: Teine kohtumine Tallinnas — kui kõik oli juba teistmoodi
Опубликовал: admin, 8-01-2026, 13:06, Peatükid minust, 2, 0
Pärast seda eredat jaanuarireisi Peterburi suhtlesime veel paar kuud. Vahel iga päev, vahel kord nädalas. Me ei rääkinud palju üksikasju oma igapäevaelust, aga vähehaaval ja mitte millestki eriti jätkasime suhtlust.
Ühel päeval pakkusin talle Tallinnasse tulla. Tol ajal õppisin ja elasin ühiselamus, seega broneerisin talle Airbnb — hubase väikese korteri magalarajoonis, et tal oleks mugav ja sõltumatu. Jäin ise ühiselamusse — piirid olid endiselt tähtsad.
Ta saabus märtsi lõpus. Võtsin vastu bussijaamas, aitasin asjadega. Kohe tundus, et see pole enam esimene kohtumine: puudus «vahva» ja elevus. Kõik oli rahulik, tuttav, palju vähem põnev.Veetsime päeva Tallinnas jalutades. Näitasin talle oma lemmikkohti: Vanalinn, Kadriorg park, Pirita promenaad, juga Tallinna lähedal. Käisime kohvikutes, jõime kuuma šokolaadi, rääkisime kõigest. Ta pildistas, mina jutustasin Eesti lugusid.
Õhtuti läks ta oma korterisse, mina ühiselamusse.Selle külastuse ajal sõitsime ka laevaga minisõidule Tallinn — Stockholm ja tagasi. Ilm oli veidi jahe ja mitte kõige ideaalsem sellisteks reisideks, aga emotsioone ja ilusaid kohti jagus küllaga.
Kõik oli… normaalne. Meeldiv, sõbralik, pingevaba. Aga erilist sädet polnud. Me juba tundsime teineteist ja uudsus oli kadunud. Vestlustes tekkis pause, mida varem täitsid naljad ja uudishimu. Sai selgeks, et meil on veidi erinevad rütmid: ta suurest metropolist paljude plaanide ja saginaga, mina ikka väikelinna poiss, kes hindab vaikust ja stabiilsust.
Enne lahkumist kallistasime soojalt, sõbralikult ja ta sõitis Moskvasse tagasi.
Pärast seda suhtlus hõrenes. Vahel laigid sotsiaalmeedias, vahel «kuidas läheb?». Tulevikus ootas meid veel üks kohtumine, millest me tol hetkel ei teadnudki — sellest räägin veidi hiljem järgmises peatükis.
Если глава откликнулась — поделись, ведь это может быть кому то важно:
