22–27: Kui Üksindus Sai Märgatavaks
Опубликовал: admin, 29-11-2025, 13:07, Peatükid minust, 2, 0
22-aastaselt hakkas meie suur seltskond — see, kus ma olin hing — muutuma.
Sõbrad, kellega päevi ja ööd tähistasime, hakkasid paaridesse jagunema. Parim sõber sai perekonnaks: pulm, lasteplaanid. Sõbranna, kellest rääkisin (see rasedusega), sünnitas tütre ja ehitas õnneliku elu selle poisiga — isegi teise lapse said paar aastat hiljem. Teine sõbranna sai partneri. Jäime meie, "üksikud" — paar inimest, kes veel "süsteemis" polnud. Naljatlesime: "Me oleme vabad kunstnikud." Aga sees... midagi liikus.
Sõbrad, kellega päevi ja ööd tähistasime, hakkasid paaridesse jagunema. Parim sõber sai perekonnaks: pulm, lasteplaanid. Sõbranna, kellest rääkisin (see rasedusega), sünnitas tütre ja ehitas õnneliku elu selle poisiga — isegi teise lapse said paar aastat hiljem. Teine sõbranna sai partneri. Jäime meie, "üksikud" — paar inimest, kes veel "süsteemis" polnud. Naljatlesime: "Me oleme vabad kunstnikud." Aga sees... midagi liikus.
22-aastaselt sain tõsiselt haigeks. Pikaks ajaks. (Selle haiglugu — eraldi peatükis hiljem; ütlen ainult, et see löödi rütmist välja, sundis aeglustuma.) Lamad seal, vaatad lakke ja mõtted roomavad sisse: "Kõik ümber ehitavad 'meid', ja mina? Üksinda. Kas tahan seda üksindust igavesti?" Varem oli see hubane — vabadus, seltskond, lemmikud asjad. Nüüd — kaja. Umbes 23–25-aastaselt hakkasin mõtlema: tahan lihtsalt suhelda, jagada igapäevaelu, omada elukaaslast. Mitte draamat, mitte "kirge" filmidest — vaid vaikset toetust. Kedagi, kellega mugavalt vaikida, jalutada kusagil looduses ja mitte ainult või arutada veel midagi.
Ja nii sukeldusin otsingusse. Jälgisin kõike aseksuaalidega seotut: foorumeid (AVEN, vene grupid VK-s ja Telegrammis), artikleid, lugusid. "Kui seks ei kutsu, intiimi ei otsita — tähendab aseksuaalne?" — mõtlesin ma. Faktid klappisid: kogemusi null, soovi null. Tundus loogiline. Lugesin spekterist: demiseksuaalid (veetlus ainult pärast emotsionaalset sidet), aromantikud (ilma romantikata üldse). Vahel vilksatas mõte: "Äkki gei? Või bi? Pole kunagi proovinud." Aga alustasin aseksuaalsusega — see sobis minu "vaikusesse."
Mäletan ainult seda, et sellistel foorumitel pole nii palju inimesi. Telegrami grupis jälgisin somehow igapäevaselt uusi sõnumeid ja postitusi — aga kedagi läheduses polnud, kellega reaalselt kohtuda elus. See polnud meeleheide, vaid uudishimu: "Äkki ma pole katki, vaid lihtsalt erinev?"
See periood õpetas: üksindus — mitte karistus, vaid signaal. Haigus andis pausi, et end kuulda. Ja jälgimine — uks kogukonda, kus inimesed nagu mina: otsivad sidet ilma mallideta. Nüüd, saidil, jätkan: kirjutan, et sügavamalt mõista. Kui sa oled sarnases — aseksuaalne, kahtlev või lihtsalt otsiv "vaikuse partnerit" — võid mulle kirjutada. Äkki meie etapid ristuvad?
Если глава откликнулась — поделись, ведь это может быть кому то важно:
